Valke nimetatakse sageli keha ehituskivideks. Valk koosneb aminohapetest, mida leidub 20 ja need kombineeruvad erinevas järjestuses, moodustades lihased, luud, kõõlused, naha, juuksed ja teised koed. Valgud täidavad ka teisi ülesandeid, kaasa arvatud toitainete transportimine ja ensüümide kasutamine.

​

​

​

​

​

​

​

​

​

​

​

Neist aminohapetest kaheksa on asendamatud ja peavad tulema meie toidulaualt. Kõik kaheksa on olemas loomset valku sisalduvas toidus, näiteks piimas, lihas, kalas ja munades. Osaliselt leidub neid ka taimsetes valkudes.

Reeglina saab enamik mõõduka kehalise aktiivsusega täiskasvanuid, nii need, kes iga päev koeraga jalutavad või poode läbi kammivad kui ka need, kes spordisaali satuvad kord nädalas, saavad vajaliku valgukoguse ilma probleemideta kätte. Soovitav kogus on umbes 0,8-1 gramm kehakaalu kilogrammi kohta päevas. Naiste puhul kehtib vahemiku alumine ja meeste kohta ülemine piir.

 Kui palju valku sportlane tegelikult vajab? Soovitused  on antud grammides kehakaalu kilogrammi kohta  päevas. Lähenemine on sarnane nii valkude kui ka süsivesikute puhul. Tarvis oleks muuta tarbivat kogust         vastavalt treeningu intensiivsusele. Valgu  põhiülesanded on hoida sportlase kehas positiivset valgutasakaalu (see tähendab et valku oleks saadaval rohkem kui seda treeningu käigus laguneb) ning korraliku aminohapete varu, mida keha saaks kasutadalihase lagunemise (katabolismi) ennetamiseks.

 Soovituste kohaselt peaks sportlane tarbima 0,25g  grammi valku kehakaalu iga kilogrammi kohta 3-6 korda päevas. Praktilisest vaatenurgast võib see kõik kosta üsna heidutavalt, ent kui inimene kaalub 80 kilo, tähendab see 0,25 g x 80 kg = 20 kg valku iga söögikorraga. Valguportsude hulk sõltub treeningu tüübist ja sagedusest, kuid ka lõppeesmärkidest.

20-grammine valguportsjon näeb välja selline:

​

​

• 3 suurt muna

• 100 g lõhefileed

• 600 ml lahjat piima

• 200 g kodujuustu

• 100 g (kuivi) läätsi

• 100 g kanafileed

• 60 g mozzarella''t/ fetajuustu